Korduvad küsimused

1. Kellele käesolev veebileht on mõeldud?

2. Kuidas ma saan kindel olla, et info on usaldusväärne?

3. Kust kausta „Abiks võlanõustamisel” endale küsida või osta saab?

4. Kas annate ka nõu kui turule tuleb mõni uus finantsteenus, näiteks nagu tulid SMS-laenud ja tekitasid lühikese ajaga palju probleeme?

5. Kust leiab informatsiooni Eesti kohtusüsteemi kohta, sealhulgas nõu, kuidas vormistada nõutavaid dokumente?

6. Kust leiab informatsiooni konkreetse täitemenetluse kohta?

7. Missugused on võlanõustaja jaoks olulised dokumendid võlgniku olukorrast ülevaate saamisel?

8. Kas kohtutäitur võib arestida lapsele ettenähtud lapsetoetuse?

9. Kus on võimalik tutvuda sissetuleku arestimise skeemiga, mille alusel arestib kohtutäitur võlgniku töötasu?

10. Kui laenuandja on ühepoolselt otsustanud laenulepingu lõpetada, kuidas ta peab  sellest laenuvõtjat informeerima?

11. Milline on seadusejärgne viivisemäär, kui lepinguga ei ole rikkumise korral kohaldatavat viivisemäära ette nähtud?

12. Inimene võttis SMS-laenu näiteks summas 200 eurot ja tagasi pidi maksma 240 eurot, kuid ei maksnud. Nüüd sai ta kirja, kus öeldakse, et peab tagasi maksma  koos viivisega ebamõistlikult suure summa. Kas see on seadustega kooskõlas?

13. Mis juhtub kui võlgnik jätab kohtukutse korral kohtusse minemata?

14. Mida peaks silmas pidama, kui võlgnikule saabub kohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanek?

15. Mida teha, kui maksekäsu kiirmenetluses ei esitanud võlgnik õigeaegselt vastuväidet ja kohus on teinud maksekäsu?

16. Millal on pangal õigus võlgniku konto arestida? Mida teha, kui konto on arestitud?

17. Millised on eluasemelaenu maksepuhkuse tingimused?

 

Kellele käesolev veebileht on mõeldud?

Siit leiad informatsiooni, mis on mõeldud eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, et abistada neid võlanõustamise alases töös. Kasutada võivad aga sellelt lehelt leitavaid materjale kõik, kellel on selleks vajadust. Mingeid piiranguid me ei sea. Küll aga palume viidata Finantsinspektsiooni tarbijaveebile www.minuraha.ee kui allikale kui meie materjale kasutate.

Kuidas ma saan kindel olla, et info on usaldusväärne?

„Abiks võlanõustajale” sisu on koostanud Finantsinspektsiooni spetsialistid ja Harju maakohtu kohtunik Aase Sammelselg. Seega on koostajateks oma ala kogenud spetsialistid. Lisaks oleme konsulteerinud Tallinna võlanõustajate ja Sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonnaga. Kuna ükski eelpool nimetatud osapooltest ei müü ise ühtegi teenust, on informatsioon objektiivne ja erapooletu.

Kust kausta „Abiks võlanõustamisel” endale küsida või osta saab?

Kaustu on trükitud kokku 500 eksemplari, et igasse kohalikku omavalitsusse jõuaks vähemalt üks abimaterjal, suurematesse mitu. Kaustu me ei müü. Paljud kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad said kaustad kätte maakondlikel koolitustel. Maakondlikke koolitusi korraldas peamiselt Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus ERKAS, koolitasid Finantsinspektsiooni spetsialistid. Esimesed kaustad jagati välja Tallinnas Eesti Panga saalis toimuval seminaril 7. aprillil 2009.
Sotsiaaltöötajatel, kellel polnud võimalik ühelgi koolitusel osaleda, kes aga siiski tahaksid endale võlanõustajaid abistavat kausta saada, palume pöörduda Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonda.

Kontaktisik:
Karin Kiis
Hoolekande osakond
Sotsiaalministeerium
Gonsiori 29  15027 Tallinn
karin.kiis@sm.ee
Telefon +372 6 269 218
www.sm.ee

Kas annate ka nõu kui turule tuleb mõni uus finantsteenus, näiteks nagu tulid SMS-laenud ja tekitasid lühikese ajaga palju probleeme?

Uue teenuse lisandumisel analüüsime seda ja paneme tarbija jaoks olulised aspektid kirja tarbijaveebi www.minuraha.ee ning lisame uue peatüki ka kausta jaoks käesolevale lehele. Sealt saate ise uue info välja trükkida ja kausta lisada. Kausta sisufaile saab alla laadida siit.

Kust leiab informatsiooni Eesti kohtusüsteemi kohta, sealhulgas nõu, kuidas vormistada nõutavaid dokumente? 

Üldinformatsiooni Eesti kohtusüsteemi kohta leiab veebiaadressilt www.kohus.ee.

Kasulikku informatsiooni selle kohta, millal pöörduda halduskohtusse või maakohtusse ning kuidas vormistada selleks vajalikke dokumente saab Justiitsministeeriumi koduleheküljelt ja Juristaitab.ee.
 

Kust leiab informatsiooni konkreetse täitemenetluse kohta?

Juhul kui ei ole teada, milline kohtutäitur konkreetse täitemenetlusega tegeleb, siis on võimalik seda vaadata kodanikuportaalist www.eesti.ee täitemenetlusregistri alt või pöörduda Justiitsministeeriumisse Tallinnas Tõnismäe 5a (kaasa võtta  pass või ID-kaart). Vaata lisaks

Missugused on võlanõustaja jaoks olulised dokumendid võlgniku olukorrast ülevaate saamisel?

Võlanõustamisele tuleks võlgnikul kaasa võtta kõik dokumendid, mis on tekkinud võlgnevustega seotud, muuhulgas näiteks laenulepingud, erinevad võlateated, kohtukutsed, inkassoteated jms.

Kas kohtutäitur võib arestida lapsele ettenähtud lapsetoetuse?

Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni seaduses sätestatud ulatuses, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust.

Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha sinu kontole on laekunud. Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, siis tuleb pöörduda kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. 
 

Kus on võimalik tutvuda sissetuleku arestimise skeemiga, mille alusel arestib kohtutäitur võlgniku töötasu?

Töötasu arestimise skeemiga on võimalik tutvuda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehel.


Kui laenuandja on ühepoolselt otsustanud laenulepingu lõpetada, kuidas ta peab sellest laenuvõtjat informeerima?

Lepingu erakorralise ülesütlemise alused on üldjuhul kirjas laenulepingu tingimustes. Kui inimese ja laenuandja vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud, missuguses vormis peab lepingu lõpetamine toimuma, tuleks lähtuda võlaõigusseadusest. Vastavalt seadusele võib sellisel juhul lepingu lõpetada kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis.
 

Milline on seadusejärgne viivisemäär, kui lepinguga ei ole rikkumise korral kohaldatavat viivisemäära ette nähtud?

Seadusjärgne viivisemäär on toodud ära võlaõigusseaduse §-s 113, mille kohaselt loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel viivise määraks võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas.
 

Inimene võttis SMS-laenu näiteks summas 200 eurot ja tagasi pidi maksma 240 eurot, kuid ei maksnud. Nüüd sai kirja, kus öeldakse, et peab tagasi maksma koos viivisega ebamõistlikult suure summa. Kas see on seadustega kooskõlas?

Kõik laenulepingu tingimused sh laenuintressi ja tagasimaksmise tingimused lepitakse kokku laenulepingus. SMS-laenu võtmisega on võlgnik teatud lepingutingimustega nõustunud.

Juhul kui võlgnik leiab, et lepingus kokku lepitud intressimäär, viivised jne on ebamõistlikult suured ning heade kommetega vastuolus, peaks ta lepingutingimuste tühistamist taotlema kohtu kaudu. Vaata lisaks www.just.ee

Esmalt peaks aga oma probleemiga pöörduma teenuse osutaja poole ning püüdma sõlmida uut kokkulepet.
 

Mis juhtub kui võlgnik jätab kohtukutse korral kohtusse minemata?

Kohtusse minemata jätmisel loobub võlgnik võimalusest oma huve kaitsta ning selgitada, kuidas ja miks üks või teine võlg tekkis. Koos kohtukutsega kohustab kohus võlgnikku esitama omapoolsed vastuväited hagile. Kui hagile vastamata jätta, võib kohus võlausaldaja taotlusel hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. Sellisel juhul ei saa kohus arvesse võtta võlgniku olukorda leevendavaid asjaolusid, sest inimene on ju ise loobunud võimalusest probleemi lahendamisel kaasa rääkida. Näiteks kui võlgniku vastu on lisaks võlanõudele esitatud ka kahju hüvitamise nõue, võib kohus võlaõigusseadusele tuginevalt kahjuhüvitist vähendada, kui kahju täies ulatuses hüvitamine oleks võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu.

Mida peaks silmas pidama, kui võlgnikule saabub kohtu poolt maksekäsu kiirmenetluses tehtud makseettepanek?

Kui kohus on teinud makseettepaneku ning võlgnikul ei ole nõudele vastuväiteid, tuleb võlg määratud tähtaja jooksul tasuda.

Kui võlgnikul ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimalik nõutud summat korraga tasuda, on võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga maksegraafiku sõlmimiseks. Selleks, et kohus koos maksekäsu tegemisega kinnitaks maksegraafiku võla tasumiseks, tuleb avaldajaga ühiselt esitada kohtule vastavasisuline avaldus enne vastuväite esitamise tähtaja möödumist (15-30 päeva).

Kui võlgnik ei loe nõuet põhjendatuks, on makseettepanekule võimalik esitada vastuväide. Vastuväite esitamisel lahendab kohus asja edasi hagimenetluses.

Vastuväide maksekäsu kiirmenetluses esitatakse justiitsministri määrusega kehtestatud dokumendiblanketil. Seda võib teha kas paberil või digitaalallkirjastatud e-kirjaga. Vastuväidete dokumendivormid leiab siit.

Kui nõutud summat tähtajaks ei tasuta ega vastuväidet ei esitata, vormistab kohus maksekäsu, mis on koheselt sissenõutav ja see pööratakse täitmisele sundtäitmise üldises korras.

Mida teha, kui maksekäsu kiirmenetluses ei esitanud võlgnik õigeaegselt vastuväidet ja kohus on teinud maksekäsu?

Vastuväide tuleb esitada 15 päeva jooksul alates makseettepaneku kättesaamisest. Kui seda ei tehta, teeb kohus maksekäsu. Maksekäsu peale on võimalik esitada omakorda (15 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest) määruskaebus. Tähele tuleb panna seda, et määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku
§ 489¹ lõikes 2 nimetatud juhtudel.

Need on:

1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet;

2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;

3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu.

Maksekäsu peale määruskaebuse esitamise puhul võib kohus peatada täitemenetluse. Kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu, kuid see ei piira avaldaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.
 

Millal on pangal õigus võlgniku konto arestida? Mida teha, kui konto on arestitud? 

Pank võib arvelduskonto arestida ainult kohtutäituri arestimisakti alusel. Pangal ei ole seejuures kohustust arestimisakti aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt kontrollida. Seega kui arestitud konto omanikul on arestimisaktiga seoses küsimusi või vastuväiteid, siis tuleks pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole, kes konto arestimise aluseks oleva täiteasja vormistas.

Konto aresti alt vabastamine saab toimuda üksnes kohtutäituri vastava akti alusel.

Selleks, et kontole jääks igakuiselt alles seaduses ette nähtud miinimumpalk, tuleb teha kohtutäiturile vastavasisuline avaldus. Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule miinimumpalga suuruse sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt sellise summa ulatuses, mis on vajalik võlgniku või tema pereliikme hädavajalikuks ülalpidamiseks.

Kohtutäiturite tegevuse kohta leiate informatsiooni Justiitsministeeriumi veebilehelt.

Millised on eluasemelaenu maksepuhkuse tingimused?

Maksepuhkus on sisuliselt olemasoleva laenulepingu tingimuste muutmine. Seepärast tuleb maksepuhkuse taotlemisel arvestada, et pank võib maksepuhkuse sõlmimisest ka keelduda. Samuti võib pank maksepuhkust sõlmides lisaks muuta muid laenulepingu tingimusi. Seda välja arvatud juhul, kui maksepuhkuse osas oli eelnevalt laenulepingus kokku lepitud.

Maksepuhkuse vormistamiseks tuleb võlgnikul pöörduda panka ja teha seda kindlasti enne võlgnevuse tekkimist. Juhul kui võlgnik on juba eluasemelaenu tagasimaksmisega hilinenud ning seeläbi pangaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib pank maksepuhkusest keelduda. Mõnikord nõutakse enne maksepuhkuse vormistamist olemasoleva võlgnevuse kustutamist.

Pank vaatab iga olukorda personaalselt: miks inimene vajab maksepuhkust, miks on võlgnevus tekkimas/tekkinud, kui pikaks ajaks ta maksepuhkust vajab, kuidas on ta seni laenulepingu tingimusi täitnud jne.

Maksepuhkuse vormistamisel lepivad pank ja laenusaaja üldjuhul omavahel kokku, kui pikaks ajaks peatub laenu tagasimaksmine, kas maksepuhkus on osaline või täielik, missugused tingimused muutuvad ning missugune teenustasu tuleb laenusaajal tasuda.

Üldjuhul pakub pank osalist maksepuhkust. Sisuliselt tähendab see, et laenuvõtja ei pea pangaga kokkulepitud aja jooksul tegema laenu põhiosa tagasimakseid. Intressi maksmisest aga reeglina ei vabastata. Maksepuhkuse kasutamisel laenu tagasimakse aeg maksepuhkuse aja võrra pikeneb, mis tähendab, et pangale tuleb maksta rohkem intresse kui algselt kokku lepitud.

 

 



« tagasi esilehele

LOE LISA: